Maitse- ja ravimtaimed   PIPARMÜNT Mentha x piperita                                     Perekond: münt Mentha Sugukond: huulõielised Lamiaceae Päritolu: Kesk- ja Lõuna-Euroopa Mõõtmed: 20-40 cm Haabitus: püstine Dekoratiivsuse aeg: juulist-septembrini Kasvukoha iseloomustus: kerge vari, niiske, huumusrikas muld Pildistamise koht ja aeg:… Continue reading Avamaataimede digiherbaarium

  PORGAND Söögiporgand, botaanilise nimetusega aedporgand (Daucus carota L. ssp. sativus) Aedporgand kuulub sarikaliste (Apiaceae) sugukonda Valguse suhtes on porgand nõudlik ja seda eriti kasvuperioodi algul. Varjatud kasvukohas venivad taimed välja, jäävad nõrgaks ning ei anna korralikku saaki Porgandi kasvatamiseks sobivad kõige paremini vett läbilaskva aluspõhjaga kerged liivsavi- või saviliivmullad Niiskusnõudlikkus on porgandil väiksem kui… Continue reading Köögiviljad ja maitsetaimed

Maakodu aeda läbib looduslik kraav, mille kaldad on heinased. Kasvukoha tingimused – parasniiske ja päikseline. Kuna kallaste niitmine on ebamugav töö, võiks kraavikallastele istutada sõnajalgadest, kõrrelistest ja püsililledest taimekoosluse. Proovisin valida vähenõudlikud ja vastupidavad taimed.         Siberi võhumõõk (Iris sibirica). Kõrgus (0,3) 0,5…1 m, vahekaugus istutamisel 50-60 cm. Õitseb juunis ja juulis… Continue reading Sõnajalad

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad, mitmesugust kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised, lõikheinalised, hundinuialised. Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised. Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad täispäikeselist kasvukohta. Pool- või täisvarjus kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja värvi. Samas… Continue reading Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega Eelised: kasvavad samal kohal mitmeid aastaid ei pea igal aastal ette kasvatama peavad paremini vastu ilmastikuoludele ning on leplikumad mullastiku suhtes välja on arenenud vastavalt kasvukohale sobilik juurestikutüüp hooldamine on vähem töömahukam ja silmailu saab luua ühekordese istutamisega on liike mis kasvavad ja õitsevad hästi varjulistel aladel õiteilu on… Continue reading Püsililled

  SUVELILLED   Harilik kosmos Cosmos bipinnatus perekond – kosmos (Cosmos) sugukond – korvõielised (Compositae) looduslikult on levinud peamiselt troopilises ja lähistroopilises Ameerikas võib kasvada kuni 90 cm kõrguseks, kui seemned külvatakse otse kasvukohale tuleks tõusmed hiljem harvendada u 40 cm vahekauguseni üksteisest õrna lehestikuga, tugev, hästi harunev õitsemine kestab kesksuvest kuni hilissügiseni. Kui aegajalt… Continue reading Suvelilled

    Sugukond Roosõielised (Rosaceae) Tulikalised (Ranunculaceae) Karelehelised (Boraginaceae) Üldine haabitus Roosõieliste sugukonda kuulub nii puid, põõsaid kui rohttaimi Rohttaimed, harva liaanid või poolpõõsad, abilehti pole Rohtne (liigid on ühe- või kaheaastased rohttaimed) või puitunud (harvem levinud poolpõõsastena) Lehed Lehed on vahelduvad liitlehed, lehe alusel esinevad abilehed Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. Lehed enamasti jagunenud, harva terved Lehed… Continue reading Lillede klassifikatsioon

        Viide: aianduskool.ee/rohttaimed/?p=1162

  1.Taimede ladinakeelsed nimetused kirjutatakse kaldkirjas ja käsitsi kirjutades tõmmatakse nimele laineline joon alla. Nimetustes esinevad isikunimed ja nende lühendid on tavaks kirjutada püstkirjas, Ladina keeles kirjutatakse taime liiginimed suure algustähega ja liigi epiteet väikese algustähega: taimenimetuses Wollemia nobilis Jones, kirjutatakse kaldkirjas Wollemia nobilis ja püstkirjas Jones. Püstkirjas kirjutatakse ka nimetustesse kuuluvad ladinakeelsed sõnad või… Continue reading Taimede eesti ja ladinakeelsete nimede ning sordinimede kirjutamine